Roostevaba terase puhastamine

Soovitatavad puhastusmeetodid roostevaba terase kasutamisel tavalises väliskeskkonnas ja siseruumides.

Tavalistes välis- või sisekeskkondades kasutatavad roostevabad terased.

Roostevaba terast kasutatakse sageli atraktiivse välimuse tõttu, olgugi et materjali peamiseks omaduseks on pikk kasutusaeg ja madal hoolduskulu. Kuid kõik materjalid – kaasa arvatud ka roostevabad terased – võivad aja jooksul mustuse, õli, määrdeainete, värvi jms. tõttu määrduda. See omakorda võib rikkuda objekti üldmulje.

Alljärgnevalt anname nõu ja kirjeldame sobivaid meetodeid nii plekkide vältimiseks ja roostevabast terasest pindade puhastamiseks kui ka erinevat tüüpi plekkide eemaldamiseks.

Mis on roostevaba teras?

Roostevaba teras on koondnimetus teraseklasside perekonnale, millele on vähemalt 11–protsendise kroomisisalduse tõttu iseloomulik vastupidavus roostele. Seda omadust nimetavad insenerid korrosioonikindluseks. Terases sisalduv kroom moodustab materjali pinnaga kokku puutuva hapnikuga reageerides nähtamatu kroomoksiidi kile, mis kaitseb terast roosterünnaku eest. Seda terasepinna seisundit kirjeldatakse kui passiivset. Kui oksiidikile saab kas mehaanilise või keemilise mõjutuse tagajärjel viga, moodustub see kokkupuutes hapnikuga uuesti isegi siis, kui hapnikukontsentratsioon on niivõrd madal nagu tavalises vees. Mida kõrgem on terase kroomisisaldus, seda korrosioonikindlam see teras on. Korrosioonikindlust on võimalik veelgi suurendada terast molübdeeniga legeerides. Terasele soovitud struktuuri (austeniitteras) andmiseks lisatakse sellele niklit, mistõttu on kergem materjali vormida ja keevitada.

Tavaliselt on roostevabad terased ligikaudu 18-protsendilise kroomi- ja 8-9-protsendilise niklisisaldusega ning neid tuntakse 18-8 teraste nime all. Enamasti kasutatakse neid köögisisustuse, kodumasinate ja muude majasiseste rakenduste jaoks, samuti ka keskmiselt korrosiooni tekitavates välisatmosfääri tingimustes kasutatavate detailide valmistamisel. Rannikualadel ning saastatud linna- ja tööstusatmosfääris on tavaliselt piisava korrosioonikindluse tagamiseks vajalik molübdeeniga legeeritud roostevaba terase kasutamine. Sama kehtib ka ujumisbasseinide puhul, kus korrosiooniohtu suurendab kombinatsioon kloori ja klooriühendeid sisaldavatest desinfitseerimisvahenditest, kõrgest niiskustasemest ning kõrgendatud temperatuurist.

Alljärgnevas tabelis on loetletud tavalistes sise- ja väliskeskkondades kasutavate enamlevinud roostevabade teraste koostised.

Tavalistesse sise- ja väliskeskkondadesse sobivad
roostevabad terased
Outokumpu terase nimetus Keemiline koostis, tüüpilised väärtused % Riikliku standardi tähistused
EN

ASTM

C

Cr

Ni

Mo

SS

DIN

BS

1.4301

304

18-8

0,04

18,5

9

-

2333

1.4301

304S31

1.4401

316

17-10-2

0,04

17

11

2,2

2347

1.4401

316S31

1.4436 316 17-12-2.5 0,04 17 11 2,7 2343 1.4436 316S33

Mis põhjustab roostevaba terase roostetamist?

Roostevabale terasele võivad tekkida roostelaigud:

  • kokkupuutes tunduvalt agressiivsema keskkonnaga kui see, mille jaoks selle konkreetse klassi teras on ette nähtud, näiteks tugevalt saastunud õhk, soolalahused või kloori sisaldavate puhastusvahendite jäägid;
  • kui pinnaviimistlus pole sile, mis võimaldab ümbritsevast keskkonnast pärit söövitavatel ainetel ja roosteosakestel materjalile kinnituda;
  • kui struktuur on sobimatu - selles on õõnsused ja kitsad avaused;
  • kui materjali pinda on rikutud lihvimispuru ja muude metallosakestega paigaldusel kasutatud tööriistade küljest;
  • kui materjali kinnitamiseks on kasutatud tavalisest terasest kinnitusi või kui roostevaba teras puutub märgades või niisketes keskkonnatingimustes kokku kõrvalasuvate komponentidega, mis on valmistatud tavalisest süsinikterasest.

Kolme esimesena nimetatud olukorra puhul on korrosioonioht suurim vähemlegeeritud roostevaba terase klasside puhul ja seda on võimalik märkimisväärselt vähendada kasutades molübdeenlegeeritud roostevabasid klasse (nagu tüüp 316). Viimasel kahel nimetatud juhul rikub roostevaba terase pinda tavalise süsinikterase küljest pärit rooste.

Juhul kui roostevaba terase pinnale tekkinud plekke või värvilaike ei õnnestu eemaldada veega pestes, on soovitav kasutada järgnevaid puhastusmeetodeid.

Plekkide ja värvilaikude eemaldamine

Pleki tüüp
Puhastusvahend ja -meetod
Sõrmejäljed
Peske kas alkoholi, lahusti, trikloroetüleeni või atsetooniga, loputage puhta külma veega ja pühkige kuivaks.
Õlid ja määrded
Peske ülalpool nimetatud orgaaniliste lahustitega, seejärel peske seebi või õrna pesuvahendi ja veega, loputage puhta külma veega ning pühkige kuivaks.
Tugevamad plekid ja laigud
Peske õrna abrasiivpesuvahendiga hõõrudes nähtava pinnastruktuuri suunas, loputage puhta külma veega ja pühkige kuivaks.

VÕI:

Peske 10-protsendilise fosforhappe lahusega, loputage nuuskpiirituselahuse ja seejärel puhta külma veega ning pühkige kuivaks.
Noolutusvärvus ja veel tugevad plekid
Peske abrasiivpesuvahendiga nagu ülalpool kirjeldatud.

VÕI:

Hõõruge “Scotchbrite”-käsnaga nähtava pinnastruktuuri suunas, loputage puhta külma veega ja pühkige kuivaks.
Roosteplekid
Kastke pind oksaalhappelahusega märjaks ja laske sel mõjuda 15 kuni 20 minutit. Seejärel loputage puhta külma veega ning pühkige kuivaks. Vajadusel korrake pesemisprotseduuri abrasiivpesuvahendiga nagu ülalpool kirjeldatud.
Värviplekid
Peske värvilahustiga (kasutage pehmet nailonharja). Seejärel loputage puhta külma veega ja pühkige kuivaks.
Kriimustused materjali või viimistluskihi pinnal
Poleerige struktuuri pärisuunas poleerimiskettaga (kasutage metallivaba abrasiivi), peske seebi või õrna pesuvahendi ja veega, loputage puhta külma veega ning pühkige kuivaks. NB! Seda meetodit ei tohi kasutada markeeringu 2B või 2D viimistlusega materjalide puhul ning mustriliste või kaunistustega pindadel.

Ettevaatusabinõud
Kasutage happeid (äädikhape, sidrunhape, oksaalhape, fosforhape) ainul juhul, kui kõik teised meetodid ei ole aidanud. Kandke kummikindaid ja kaitseprille. Tagage lahustite kasutamise ajal korralik ventilatsioon ja pidage kinni tuleohutusest. Järgige alati kohalikke vastavale tööle kehtestatud ohutuseeskirju.

Ennetavad meetmed korrosiooni ärahoidmiseks projekteerimisel, tootmisel ja paigaldamisel.

Terasevalmistaja tarnib kõik roostevabad terased puhtalt ja passiveeritult. Teiste sõnadega – materjalil on kogu tema pinna ulatuses naturaalne korrosioonikindel kaitsekile.

Et säilitada roostevaba materjali originaalvälimusest ja korrosioonikindlusest nii palju kui vähegi võimalik, tuleb alljärgnevaid juhiseid arvestada alates projekteerimisest kuni kõigi tootmis- ja paigaldusetappide lõpetamiseni, eriti väliskeskkonda paigaldatavate ehituskomponentide puhul:

  • Määratlege terase õige klass, võttes arvesse jääkainete ja õhusaaste nagu tahma, vääveldioksiidi, soolavee või soolaliiva olemasolu lähemas ümbruses.
  • Valige sobilik kuju, mis laseks vihmaveel tolmu- ja mustuse jäägid ära uhtuda kogu pinnalt.
  • Valige enamlegeeritud terase klass nende detailide jaoks, kuhu vihmavesi ligi ei pääse või siis taoliste detailide jaoks, mis paigutatakse sellistesse geograafilistesse piirkondadesse, kus vihma sajab väga harva.
  • Paigaldusel kasutage roostevabast terasest valmistatud kinnitusi(naelu, kruvisid ja polte).
  • Vältige galvaanilise korrosiooni riski roostevabast terasest ja tavalisest süsinikterasest komponentide vahel nendes kohtades, kuhu niiskus ja vesi ligi pääsevad (kasutage näiteks elektriisolatsiooni).
  • Kasutage puhtaid tööriistu, millel ei ole tavalise süsinikterase jääke, näiteks varasemast tööst jäänud viilimispuru või metallikübemeid.
NB!
  1. Ärge kasutage mitte mingil juhul tavalisest süsinikterasest valmistatud terasharju või terasvilla.
  2. Haaveldamisel ei tohi mingil juhul kasutada metallhaavleid või liiva, mida on eelnevalt kasutatud tavalise süsinikterase puhastamisel.
  3. Roostevabalt teraselt tsemendi- või mördijääkide eemaldamiseks ei tohi mingil juhul kasutada vesinikkloriidhapet. Selle asemel peske mört enne selle kuivamist maha kasutades vett. Vesinikkloriidhapet ei tohi kasutada roostevaba terase puhastamiseks.

Ennetav pesemine veega

Roostevabast terasest ehitusdetailid, mis on paigutatud väliskeskkonna tingimustes, nagu katused või välisvooder, püsivad üldiselt puhtad tänu tavalisele vihmale. Ent kuivema kliimaga geograafilistes piirkondades ja nende pindade puhul, kuhu vihm ligi ei pääse, osutub vajalikuks pinna perioodiline pesu veega.

Detailide puhul, mille puhul atraktiivne välimus on eriti oluline - näiteks kontorihoone välisvooder, kaupluste sissekäigud ja sildid - on materjali algse läike säilitamiseks soovitatav neid regulaarselt puhastada. Pesemine eemaldab ka mustuse ja määrdumised, mis võivad aja möödudes põhjustada korrosiooni ja laikude tekke. Mida saastatum on keskkond, seda sagedamini tuleks taolist pesu läbi viia. Pesemiste vahelise aja saab määrata kogemuse põhjal, kuid olenevalt terase klassist ja keskkonnast tuleks järgida ka alljärgnevaid juhiseid.

KeskkondPesemise intervall
Tüüp 304 Tüüp 316
Puhas sisemaine keskkond 3 kuni 6 kuud 6 kuni 12 kuud
Saastatud linnakeskkond või tööstusatmosfäär sobimatu 6 kuni 12 kuud
Rannikuatmosfäär sobimatu 3 kuni 6 kuud

Kõige parem on pesta seebi või õrnatoimelise pesuvahendi ja sooja veega ning seejärel pinda kohe puhta külma veega loputada. Pinna väljanägemist saab veelgi parandada, kui see peale pesemist kuivaks pühkida.

Ülalkirjeldatud puhastusmeetod sobib ka kodumasinate, köögiseadmete, sanitaartehnika ja muude roostevabast terasest valmistatud ja tavaliste siseruumides asuvate seadmete puhul.

Nõuanne
Kui te pole päris kindel või kui on tegu keerukama juhtumiga, võtke palun enne puhastustöödega alustamist asjatundliku nõuande saamiseks meiega ühendust. Pöörduge Amari Metals OÜ-sse, telefon 655 8940, faks 655 8941, aadress Valdeku 109, 11216 Tallinn.

Meilt saate tellida ka puhastusained roostevaba terase puhastamiseks.

Üldkontakt

Räniliiva 9, 11216 Tallinn
Vaata Google Maps kaardilt »
Tel: 655 8940, Faks: 655 8941
info@amari.ee
E-N 9.00-17.00, R 9.00-16.00

About Amari Metals Estonia

suurbritannia lipp 600x300 Click here